Archive for Kategoriseerimata

Matemaatikaolümpiaadi tulemused

Selgunud on tänavuse matemaatikaolümpiaadi parimad ning täienenud ka kooli parimate matemaatika tundjate koondtabel aastate lõikes. Tulemused on järgmised:

IV klass

I koht – Joanna Meister

II koht – Creator Jakovlev

V klass

I koht – Ragi-Martin Moon

II koht – Marek Jõras

III koht – Andrin Ratiste

VI klass

I koht – Edgar Oiukas

II koht – Miko Erm

III koht – Johann Uutsalu

VII klass

I koht – Karl Sume

II koht – Merliti Tillart 

VIII klass

I koht – Karen Kiviselg

II koht – Pamela Sume

III koht – Keidi Õunap 

IX klass

I koht – Getter-Heleen Aron

II koht – Liisa Paal

III koht – Mari Anton

TOP10 läbi aastate

IV klass

I koht – Joosep Sarapuu 2004/05       29 p.

II koht – Karl Richard Pikla 2006/07  23 p.

III koht – Tarmo Põllu 2003/04          21p.

IV koht – Kardo Käär  2005/06          21 p.

V koht – Ragi-Martin Moon 2006/07  21 p.

VI koht – Karl Sume 2004/05            18 p.

VII koht – Edgar Oiukas 2005/06      17 p.

VIII koht – Anna Sooniste 2004/05   16 p.

IX koht – Urmo Põhako 2003/04       15,5 p.

X koht – Andre Lepik 2006/07            13 p.

V klass

I koht – Edgar Oiukas 2006/07             29 p.

II koht – Keidi Õunap 2004/05           28 p.

III koht – Tarmo Põllu 2004/05             26p.

IV koht – Mari Anton 2003/04            25 p.

V koht – Johann Uutsalu 2006/07     24,5 p.

VI koht – Ragi-Martin Moon 2007/08 24 p.

VII koht – Marek Jõras 2007/08           22 p.

VIII koht – Getter-Heleen Aron 2003/04 21 p.

IX koht – Pamela Sume 2004/05       20 p.

X koht – Andrin Ratiste 2007/08        19 p.

VI klass

I koht – Hannele Uutsalu 2003/04    32 p.

II koht – Tarmo Põllu 2005/06           30 p.

III koht – Edgar Oiukas 2007/08          28 p.

IV koht – Karen Kiviselg 2005/06       27 p.

V koht – Karl-Joosep Maidla 2003/04  25 p.

VI koht – Merliti Tillart 2006/07          25 p.

VII koht – Karl Sume 2006/07             24 p.

VIII koht – Triin Rondo 2003/04       23 p.

IX koht – Miko Erm 2007/08            23 p.

X koht – Gert Kiviselg 2003/04        22 p.

VII klass

I koht – Karl-Joosep Maidla 2004/05  22 p.

II koht –Gert Kiviselg 2004/05            21 p.

III koht – Hannele Uutsalu 2004/05    20 p.

IV koht – Triin Rondo 2004/05           18 p.

V koht – Mari Murro 2004/05              17 p.

VI koht – Mari Anton 2005/06             17 p.

VII koht – Tarmo Põllu 2005/06          17 p.

VIII koht – Sander Näkk 2004/05        16 p.

IX koht – Karl Sume 2006/07                13 p.

VIII klass

I koht – Gert Kiviselg 2005/06             51 p.

II koht – Karen Kiviselg 2007/08        48 p.

III koht – Sander Näkk 2005/06         45 p.

IV koht – Pamela Sume 2007/08       34 p.

V koht – Hannele Uutsalu 2005/06    33 p.

VI koht – Keidi Õunap 2007/08          33 p.

VII koht – Tarmo Põllu 2007/08         31 p.

VIII koht – Ronald Nael 2006/07        29 p.

IX koht – Lili Tammalu 2006/07         26 p.

X koht – Liisa Paal 2006/07               25 p.

IX klass

I koht – Hannele Uutsalu 2006/07     51 p.

II koht – Gert Kiviselg 2006/07          37 p.

III koht – Triin Rondo 2006/07           34 p.

IV koht – Sander Näkk 2006/07        32 p.

V koht – Raili Tee 2006/07                29 p.

VI koht – Getter-Heleen Aron 2007/08  26 p.

VII koht – Liisa Paal 2007/08              24 p.

VIII koht – Mari Anton 2007/08         17 p.

IX koht – Lili Tammalu 2007/08         16 p.

IX koht – Marye Käärma 2007/08       16 p.

ÕNNITLEN KÕIKI TUBLISID MATEMAATIKA TUNDJAID JA SOOVIN PÜSIVUST LOODUSAINETE TUNDMAÕPPIMISEL!
Katrin

Leave a comment »

Artikkel Vabakoolist.

Tänases (28.01) Pärnu linna ajalehes on 5. leheküljel artikkel Meist.

Vastasin Linnavalitsuse pressiesindaja küsimustele muutuste kohta mis on

tulenenud Vabakooli kolimisest uuele aadressile.

Kas oleme uue majaga rahul? Millised on mured ja rõõmud?

Kokkuvõttes on ju kõik hästi, aga alati saab paremini.

Lisatud on ka kaks fotot, ühel tegutsevad eelkoolilapsed ja teisel

VI klass koos matemaatikaõpetajaga.

Veel ühest artiklist, mis ilmus laupäevases Pärnu Postimehes.

Pealkirjaks “Piiride seadmine pole ahistamine”, autoriks Vabakooli lapsevanem.

Ta kirjutab: “Lastekasvatus on suur töö: vastutus koos kohustustega, aga ka

rõõm ja õnnistus” ja jätkab hiljem: “Lapse kasvatamine algab tööst iseendaga”.

Soovitan lugeda ja mõtiskleda.

Kõike ilusat!

Grete

Leave a comment »

Külastasime Tartu Erakooli

Sõitsime 8. ja 9. klassi õpilastega 24. jaanuaril külla Tartu Erakoolile, et osa saada nende reaalainetenädalast.

Meid võtsid vastu väga lahked õpetajad ning sõbralikud õpilased. Sügava mulje jättis nende hiljutiremonditud kaunis koolimaja ning meie jaoks harjumatu koolivorm õpilastel. Nii mõnigi meie laps tunnistas, et koolivormi kandmine talle isegi meeldiks.

Meie päev algas mõnusa einega koolisööklas.

Seejärel haaras kõiki jäägitult tunniajane noorte keemikute esinemine. Nagu imeväel-sai kahe vedeliku segamisel teha palli ja nailonit. Nägime põlevat vannivahtu ning aineid, mis süttisid lausa peopesal. Kogu etendus lõppes muidugi hiigelsuure pauguga, mis lausa majaseinad värisema pani.

Järgnes mitmekülgne ja põnev kahe kooli õpilaste vaheline jõukatsumine matemaatikaalastes teadmistes. Tõsiseid asju saab teha väga lõbusalt-see oleks kogu võistluse kokkuvõte. Pidi teadma nii pindala-, ruumala- kui pikkusühikuid, algarve, osata peast arvutada, kujundeid kirjeldada ja joonistada. Kogu võistluses jäid peale Tartu õpilased, aga pakkusime neile ka üsna piisavalt konkurentsi. Oli igatahes väga põnev ja kasulik jõuproov! Kõik osalejad said diplomi ja väikese meene mälestuseks.

Teele saadeti meid värskete pirukate ja parimate soovidega taas kokku saada. Olime ühel meelel, et sellised üritused võiksid korduda. Meil on palju ühist -kasvõi laste arv koolis.

Sarnane meiega on püüd lapsesõbralikuma hariduse poole. Oleme leidnud Tartu Erakooli näol endale vahva sõbra.

Heli

Leave a comment »

Mälumäng: reaalained

Eile s.o 23.01.2008 toimus meie koolis taaskordne mälumängimine. Osa võtsid 5.-9.- klass ja õpetajate võistkond. Seekordseks teemaderingiks olid reaalained.

Kokku oli kümme küsimust ja üks praktiline ülesanne. Enamus küsimusi olid vihjetega. Viimane küsimus andis punkte progresseeruvalt (kõige paremini tehtud ülesanne 6 punkti, järgmine 5 punkti jne).

Risto

Lõpptulemusena moodustus järgmine pingerivi.

Võistkond Koht Punktid

Õpsid 1 24

IX 2 20

V 3/4 17

VI 3/4 17

VIII 5 16

VII 6 13

Erakordse tubliduse ja nutikusega torkas silma V klass. Väga tublid.

Selleks et saaksid ka reaalaineliselt mõtelda, siis lisan mälumängu küsimused.

 

1. Geniaalne leiutis
1.Selle leiutamine on olnud aeganõudev protsess. 1838. aastast peetavas USA patendiarhiivis on umbes 4400 patenti selle leiutise kohta, mis omakorda on jaotatud 39 alamkataloogi (kägistajad, lämmatajad, purustajad, grillijad, liimijad jne). Igal aastal registreeritakse umbes 30 uut ideed, mitusada aga lükatakse tagasi ebapiisava uudsuse tõttu. Samas pole aga mitte kellelgi õnnestunud valmistada midagi paremat kui John Masti 1890. aastal patenteeritud klassikaline variant. Millest on jutt? (3 punkti)

2.Tegu on teatud sorti abivahendiga koduses majapidamises, mis aitab võidelda paljudel naisterahvastel esineva hirmutekitaja vastu (2 punkti)

3.Selle seadme üheks lisatavaks komponendiks on tahke piimatoode (1 punkt)

 

 

2. Meie igapäevane teadus

  1. Selle teadusharu nimi tuleb kreekakeelesest sõnast, mis tõlkes tähendab ‘õpitu, teadus’. Varaseim informatsioon selle teadusharu kasutamise kohta pärineb pea 70 000 aasta tagusest Aafrikast. Tegu on väga praktilise ja igapäevase teadusharuga. (3p)

  2. Selle teadusharu mõistete hulka kuuluvad näiteks: Venni diagramm, n-korteež, monoid, punkt (2p)

  3. Antud teadusharu on tõuganud inimesi leiutama kõikvõimalike abivahendeid, sellega egelemiseks, kuid algtasemel kõlbavad selleks suurepäraselt ka käelabad (1p)

 

 

3. Tuntud teadlased

Piltidel on kujutatud kolm tuntud Eest avaliku elu tegelast, kes lisaks poliitikale on eelkõige tuntud kui teadlased. Kes on need inimesed? Millise ühise teadusharu esindajad nad on?

 

4. Sugulane keemiast

  1. Keskajal tegeleti keemia sugulase alkeemiaga. Alkeemikute peamiseks eesmärgiks ponud uurida ainete omadusi ja reaktsioone vaid püüti luua teatud imeväega aine. Milline? (3p)

  2. Selle aine abil loodeti väheväärtuslikke metalle kullaks muuta? (2p)

  3. See aine sisaldub ka ühes Harry Potteri raamatu pealkirjas (1p)

 

5. Oscari vääriline teadlane

Millisest filmist käib jutt

  1. Juba üsna noores eas tegi John Forbes Nash avastuse, mis seotud luurekoodide dešifreerimisega ning sattus USA luure vaatevälja. Andeka teadlase erialane võime jäi lõpuni arendamata skisofreenia tõttu. Sellest hoolimata pälvis ta Nobeli majandusauhinna teedrajavate uurimuste eest mänguteooria rakendamisel majanduses. (2p)

  2. Selles filmis mängis peaosa Russel Crowe, film teenis 2002. aastal neli Oscarit (1p)

 

 

 

6. Kõrge asi

  1. See ehitis oli kuni 1930. aastani maailma kõrgeim. Tema kõrguseks on 320 m. See ehitis oli oma valmimisajal 1889 täiesti uudse lahendusega, kusjuures kohalike inimeste arvates oli tegu väga inetu objektiga. (3p)

  2. Ehitis püstitati mälestamaks sada aastat varem toimunud sündmust. Selle ehitamise kallal töötasid 300 töölist kaks aastat, kusjuures surma sai vaid üks tööline, mis on konstruktsiooni arvestades üsnagi huvitav) ‚Pileti hind on 11,50 €täiskasvanutele ja 6,30 € lastele. (2p)

  3. Iga seitsme aasta kohta kulub, selle ehitise vülevärvimiseks 50 tonni pruuni värvi. Ehitis koosneb 2 500 000 needist ja 18 038 terasdetailist

7. Arvuta

  1. Antud ülesande lahendamiseks ärge kasutage arvutit ega mobiiltelefoni!

Maailma suurima saare – Gröönimaa pindalaks on 2175600 ruutkilomeetrit, inimesi elab seal 56 916. Kui suur on Gröönimaa rahvastikutihedus? (2p)

8. Valem

  1. Valgusaasta on pikkusühik, mida kasutatakse universumi ja kosmose mõõtmisel. Kirjutage matemaatilise tehtena, kuidas arvutatakse valgusaasta. Valguse kiiruseks on 300 000 km/s (2p)

9. Geograafia

  1. Nimetage maailma neli suurimat riik (pindala järgi). (4p)

10. Tark teada

  1. Mitu korda saab inimene teleskoobi abil palja silmaga päikest vaadata? (1p)

11. Lisaülesanne

Etteantud paberist tuleb välja lõigata võimalikult suur auk, sellisel moel, et auku ümbritsev paber jääks terveks.

 

 

 

Vastused: 1. Hiirelõks, 2. Matemaatika, 3. Ene Ergmaa, Jaak Aaviksoo, Endel Lippmaa; füüsika; 4. Tarkade kivi; 5. “Piinatud geenius “; 6. Eiffeli torn; 7. 0,026 in/km2; 8. 60x60x24x365x300000; 9. Venemaa, USA, Kanada, Hiina; 10. Kaks korda (parema silmaga ja vasaku silmaga)

Leave a comment »

Hea lapsevanem – millist kooli me oma lastele tahame?

Millal me küsisime viimati endalt, miks käib meie laps just vabakoolis? Sellel peab olema mingi põhjus. Mida lootsime, kui „kinnistasime” avaldusega oma lapse meie kirjusse kogukonda? Kas meil on võimalus jagada oma mõtteid sellel teemal teiste lapsevanematega? Meie laste õpetajatega?

Meeldejäävalt rääkis Väimela Haridusfoorumil waldorfkooli õpetaja Külli Volmer (Johannese koolist Rosmal), kes näitas paberist mudelit inimesest. See inimene õpib Eesti riigi praeguse õppekava järgi. Ta oli hiigelpeaga ebardlikku humanoidi meenutav inimene, kängus käte-jalgadega ning tillukese südamega. Just selline, sest umbes 70% õpitavast on suunatud mõistuse arendamiseks. Kuid kuidas peaks arenema siis ülejäänu?

Järjest rohkem on lisaks teadmiste tähtsustamisele juttu väärtusõpetuse vajadusest. Valdek Rohtma kirjutab (http://mentor-valdek.blogspot.com/), et kooli põhiväärtused võiksid olla:

ISIKSUSLIKU arengu suhtes:
tunnustatus, ausus, isamaalisus, aated, austus, siirus, kogukondlikkus, loodus, õiglus, õigus,
vastutus, töökus, huvi, positiivne mõtlemine, ettevõtlikkus;

ÕPPE osas:
tunnustatus, edasi- ja tagasisidestus, motiveeritus, loovus, võimetele vastavus,
mitmekesisus, koostöö, sihikindlus, süsteemsus, järjepidevus;

ORGANISATSIOONINA:
innukus, tolerantsus, koostöö, kogukondlikkus, tunnustatus, edasi- ja tagasisidestus,
turvalisus;

KOGUKONNA osana:
koostöö, tunnustatus, innovaatilisus, aktiivsus, vastutus.

Kujutame ette lapsi, kes kasvavad selliste väärtuste keskel. Kas poleks nad meie õpetajad, teenäitajad? Kuid lapsed, kes on täis teadmisi kõikidest maailmaasjadest, kuid kelle süda on kalk ja tegutsemine vilets, võib sõbra maha müüa, oma kodu unustada….

Niisiis – millist kooli me tahame?

Siinkohal said minu sõnad otsa. Aga mitte mõtted.

Väimelas toimunud Haridusfoorumi järellainetuses

Ilona

   

Leave a comment »

Suhted meie ja Taani vabakoolide õpilaste vahel

Meie õpilastel on tihenenud on sõprussidemed Taani vabakoolide õpilastega. Valmis meie kooli tutvustava CD inglisekeelne variant, mille saatsime Taani Egebjergi kooli. Samaga vastasid ka nemad. Põhilisteks tõlkijateks olid Edgar 6.klassist ning Heliis 9.klassist, kes uuest aastast alates elab Ameerikas.

6. ja 7. klassi õpilastel on elavnenud kirjavahetus Taani lastega. See aitab kindlasti kaasa mõlema poole inglise keele paranemisele ning loob ka suhted, mis võivad hiljem areneda reaalseteks kontaktideks.

Heli

Leave a comment »

KIIRE!

Kooli on kogunenud poole aastaga päris palju riideid, millel ei ole omanikku!

Võimla riietehoius on neid  botastest talvemütsini, meie garderoobis lisaks ka kilekottidesse pakitult.

Palun hoolitseda selle eest, et rõõmsalt soetatud kehakatted leiaksid taas (kiiresti) omaniku.

Tänan!

Grete

Leave a comment »

Ise tehtud, hästi tehtud!

18. jaanuaril toimus I ja II klassi ühine klassiõhtu. Selle organiseerisid II klassi tädrukud Marii Heleen ja Madli, kaasa aitas tublisti ka Kelli. Pidu kulges hoogsalt, jõuti mängida, süüa ja isegi koristada. II klass arvas, et teinegi kord võiks koos hullata.

Marge

Leave a comment »

Vabakoolis algas reaalainete nädal

Jaanuari teises pooles on meie koolis saanud tavaks pühendada nädal loodusainetega seotud teadmistele. Seekordne nädal on pühendatud Eestimaale ning algas hommikulaulmisega, kus peateemaks oli “Eestimaa on rikas!”. Kas teadsid, et Eestil on 3794 km rannajoont, 7000 vooluveekogu, 165 000 üle 1 ha suurust sood ja raba ning et rände tipphetkedel lendab igas päevas Eestist läbi 300 000 kuni 1 000 000 arktilist veelindu. Vahest on huvitav seegi fakt, et Eesti puisniidu ühelt ruutmeetrilt on leitud 74 erinevat taimeliiki ning Eestis on vähemalt 8814 liiki taimi ja seeni. Selgrootuid on vähemalt 11 597 liiki ning selgroogseid 473 liiki. Oluline on siinkohal meelde tuletada, et nad kõik vajavad tähelepanelikku suhtumist. Hommikulaulmise juhtmõtteks oligi: “Oska näha, taipa teada, märka hoida!”

Reaalainete nädalal kavas:

Esmaspäev – peastarvutamise võistlus 1.klassile

Teisipäev – 2.-3.tund matemaatika olümpiaad 4.-9.klassile

Kolmapäeval – Õpioskuste olümpiaad 0.-4.klassile ja viktoriin 5.-9.klassile

Neljapäev – 8.-9.klassi õpilastega TERA külastamine ja matemaatika võistlus, peastarvutamise võistlus 2.-3.klassile

Reedel – soenguvõistlus „Peas on ainult matemaatika”. Soenguvõistluse korraldajateks on kooli õpilasomavalitsuse liikmed.

Igal hommikulaulmisel laulame Eesti- teemalisi laule ning täiendame teadmiseid Eestimaa kohta.

Oska näha, taipa teada, märka hoida!

Tervitades Katrin

Leave a comment »

Mängud meie lastele!

Soovime laste arengut mitmekesistada erinevate mängude kaasabil. Mängida saab vahetunnis, peale tunde, aga ka tunnisiseselt õppetööd (veelgi) erilisemaks muutes.

Siit palve kõigile!

Kel kodus tolmumas (mittekasutuses) erinevaid lauamänge vmt. Ja soovite et need leiaksid kasuliku rakenduse, siis tooge ja andke vahendid klassijuhataja kätte.

Väga soovime, et õpilastel oleks võimalik arendada ka karona ja lauatennise mänguoskusi.

Kellel on see toob. Kellel küsimusi või ettepanekuid, oleme alati olemas.

Teie Grete

Leave a comment »