9. klass käis lõpuekskursioonil 27. – 30 .05. Pariisis. Oli põnev reis, sest me ei kasutanud turismifirmade abi, olime täiesti omal käel . Meid juhendasid ja aitasid lapsevanem Ülle ja grupijuht Külli – neil oli kogemus, kuidas Pariisis omal käel hakkama saada. Veel osalesid õpetaja Anneli, Merliti, Diana , Hanna-Liisa, Grete ja Jürgen.
Reis algas päris kenasti: Riia poolt minnes olid küll mõned järjekorrad, kuid kõik sujus hästi, turvakontroll oli normaalne, Pariisi jõudes tuli osta piletid ja seiklemine läks lahti. Elasime LaDefansi linnaosas, mis on Pariisis uus ja meie jaoks ulmeline. Metroost väljudes ümbritsesid meid klaasist tornelamud ja kõnniteedele jõudmiseks pidid tänaval lifti kasutama.
Kuna koolil olid looduspäevad, siis jälgisime hoolega ka linnahaljastust ja LaDefansi haljastus oli küll uskumatult kena ja hästi kujundatud. Kividest majade, kõnniteede ja klaasist tornelamute vahele oli väga oskuslikult paigutatud pargid koos lillepeenarde ja erinevate modernsete kujudega. Ka märkasime kohalike elanike looduslembesust nende rõdudel – paljudel rõdudel kasvatati lilli ja erinevaid põõsaid , elupuid. Vapustava mulje jätsid roosipõõsad, mis sel ajal kõik õitsesid.
Esimesel päeval jõudsime kiiruga teha ringi peale veel Notre-Dame kirikule , Montmartre’i linnaosa ja Sacre-Coeur kirikule. Jällegi hämmastas see suurus ja võimsus ja muidugi tohutu turistide hulk igal sammul.
Järgmisel päeva tutvusime Disneylandiga . Väga suurel maaalal palju erinevaid atraktsioone ja kõik väga teematiliselt kujundatud. Ja jällegi see kohutav rahvahulk, need kohutavad järjekorrad, et kuskile pääseda. Kui keegi plaanib minna , siis ühest päevast jääb seal küll väheks – korraliku ülevaate saamiseks peaks paar päeva varuma.
Rongisõit on päris põnev ettevõtmine Pariisis. Rongid on kahekorruselised ja pole üldiselt nii ülerahvastatud kui metroo. Samas liigub seal ringi väga erinevaid rahateenijaid – kes laulab , kes käib muidu sulle mingit kirjakest andmas, et vajab sinult annetust….See on midagi sellist , mida me kodus eriti ei kohta. Samas tänavakaubanduses töötavad inimesed ei ole väga pealetükkivad, On võimalus rahulikult valida ja otsustada.
Kolmas päev oli plaanis külastada Verssai lossi. Söömise peale sellel reisil küll kuidagi aega ei jäänud. Hommikul oli nii kiire , et sõime kiirustades ja õhtul jõudsime nii hilja, et jälle nosisime oma leivakotist hotellitoas. Nii ka sel hommikul, kuid tõelised üllatused ootasid meid metroosse jõudes. Nimelt toimus Eiffeli torni juures mingi üritus ,kuhu suundus puna-kollaseid fänne ja neid oli tõesti tuhandeid. Ja see oli midagi uskumatut – tuhanded huilgavad ja trampivad fännid, kõik pigistatud ühte metroo vagunisse. Nad olid küll sõbralikud ja tüli ei otsinud , aga muljet avaldasid oma hulga ja käitumisega küll.
Verssai oli nii uhke ja võimas nagu arvata oli. Kullaga kaunistatud suur värav tervitas meid juba kaugelt. Lossiekskursioonil nägime lossi sisemust, eriti muljetavaldav oli muidugi peeglisaal, kust avanes võrratu vaade lossiaiale. Sattusime lossi väga heal ajal, nädalavahetustel pannakse ka kõik purskkaevud tööle. Vaatepilt oli imeilus. Üks neist töötas ka värviliste tuledega muusika saatel. Suurtele muruplatsidele ei lubatud astudagi, aga piiridest väljas võis pidada piknikku ja lihtsalt puhata, seda võimalust kasutasime ka meie.
Viimaseks külastuseks jäi meil Eiffeli torn. Õnneks olime eelnevalt interneti teel ostnud piletid ja läksime lihtsalt õigeks ajaks kohale. Aga kahjuks oli just lõppenud puna-kollastefännide üritus ja kõik see rahvahulk hakkas valguma metroosse ( nii palju rahvast korraga olen näinud ainult laulupeol). Õnneks ei kadunud keegi ära ja jõudsime torni juurde, kus selgus, et etteostetud piletite omanikest oli moodustunud veel eraldi saba. Aga õnneks kõik laabus ja meil õnnestus tornis ära käia. Vaatepilt , mis sealt kõrgustest avaneb on unustamatu.
Viimasel päeval vaatasime veel pisut ringi La Defansi linnaosas ja alustasime varakult teed lennujaama poole. Kojusõit oli kurnav. Lennujaamas sai ühest ootamise järjekorrast teise liikuda ja järjekorrad olid ikka tunniajased. Kohutav detailne turvakontroll Pariisi lennujaamas, kus praktiliselt pidid tühjendama oma koti sisu. Aga lennukisõit läks jälle kenasti ja Riia –Pärnu tuli lihtsalt üle elada.
Aitäh tublidele reisikaaslastele, kes vaatamata viletsatele toitumisele , vigastustele ja väsimusele pidevast jalgsikäimisest tublilt vastu pidasid. Pariis oli just selline suurlinn nagu me ette kujutasime. Me ei jõudnud just palju, seega on meil põhjust igal juhul tagasi minna.
õp.Anneli
